Juba umbes kaks kuud on Hannah’l olnud krambihood. Alguses olid need kerged ning muretsemiseks ei olnud põhjust, kuid ajapikku muutusid hood hullemaks. Hannah tarbis paari ravimit, millest üks oli neerude jaoks ja teine valude vastu küünarnukkides ja puusades. Kui ta ravimeid võttis, siis ei olnud tal väga halbu haigushooge, tal küll olid krambihood, kuid need ei olnud kohutavad. Aga kui ta ravimeid ei võtnud, siis ei saanud ta hästi kõndida ega trepist ülesse minna. Mitmel korral kukkus ta treppidel ja ka treppidest alla. Viimaks otsustasin, et tema ravimitel hoidmine oli isekas, kuid samas oli ka ravimite ära võtmine sama julm. Nii otsustasin talle anda viimase rõõmsa poputamist täis päeva, mis oleks vääriline kuningannale, kes ta on alati olnud, ning tal minna lasta. Kohta, kus ei ole valusid, krambihooge ega öösel nuuksumist. Ainult rahu ja loodetavasti armastus.
