Esileht Kasulik Miks on novembris hommikuti nii raske ärgata? Teadlaste selgitus ja 5 harjumust pimedaks ajaks

Miks on novembris hommikuti nii raske ärgata? Teadlaste selgitus ja 5 harjumust pimedaks ajaks

Äratuskell heliseb, väljas on kottpime ja keha keeldub uskumast, et päev on alanud. Sa pole laisk ega ainus. Täna tõuseb päike Tallinnas veerand üheksa paiku ja loojub enne nelja, kuu lõpuks on valget aega veelgi vähem. Siit loed, mis su kehas toimub ja millised lihtsad harjumused aitavad pimedal ajal hommikuid kergemaks teha.

Mis kehas toimub

Kehas töötab sisemine kell, mis juhib unisust, erksust, kehatemperatuuri ja hormoonide rütmi. Kõige tugevam signaal, mis seda kella iga päev õigeks seab, on valgus, eriti hommikune päevavalgus. Kui hommikud on pimedad ja õhtud mööduvad ekraanide ees eredas toavalguses, jääb kell hiljaks. Siis heliseb äratus ajal, mil keha arvab veel, et on öö.

Oktoobri viimasel pühapäeval keerati kellad talveajale ja mõneks nädalaks muutusid hommikud valgemaks. Nüüdseks on pimedus taas järele jõudnud ning kuni talvise pööripäevani 21. detsembril jäävad päevad aina lühemaks. Seepärast tunned väsimust praegu ehk rohkem kui oktoobris.

Unetervise eksperdid rõhutavad, et rütmi hoiavad paigas kõige paremini kaks asja: püsiv ärkamisaeg ja valgus kohe hommikul. Järgmised viis harjumust põhinevad just sellel.

1. Hoia ärkamisaeg ka nädalavahetusel sarnane

Laupäeval kella kümneni magamine tundub väljateenitud preemiana, kuid esmaspäeva hommikul maksad selle kinni. Eksperdid soovitavad pidada ärkamisaega kogu ööpäevarütmi ankruks. Mõni üksik pikem hommik ei tee midagi. Kui aga ärkad igal nädalavahetusel paar tundi hiljem, on keha esmaspäeval justkui ajavööndit vahetanud. Püüa hoida vahe võimalikult väike ja kui väsimus on suur, mine pigem õhtul varem magama.

2. Püüa valgust esimese tunni jooksul

Harvardi meditsiinikooli terviseväljaanne märgib, et varahommikune jalutuskäik õues annab sarnase valgusdoosi nagu valguslamp, ja seda ka pilves ilmaga. Eestis on novembrihommikud aga nii pimedad, et tööle minnes on väljas veel hämar. Kasuta siis esimest võimalust. Tee lõunapausil kiire ring ümber kvartali või kõnni osa koduteest päevavalges. Kodus keera kardinad kohe pärast ärkamist lahti ja söö hommikust akna lähedal. Sama allika järgi võib aidata ka see, kui viibid päeva jooksul umbes veerand tundi õues.

3. Kaalu valguslampi

Kui õue jõuad harva, võib appi tulla valgusteraapia lamp. Harvardi soovituste järgi kasutatakse umbes 10 000 luksi andvat lampi igal hommikul võimalikult kohe pärast ärkamist ja umbes pool tundi korraga. Istu lambi ees või veidi selle kõrval, silmad lahti, aga ära vaata otse valgusesse. Samal ajal võid süüa, lugeda või meile vastata.

Kontrolli enne ostmist tootja andmetest, et lamp annab tõesti lubatud valgustugevuse. Kõrvalmõjud, näiteks silmade väsimus või peavalu, on harvad ja enamasti kerged. Kui sul on bipolaarne häire, raske depressioon või silmahaigus, räägi enne lambi kasutama hakkamist arstiga, sest ere valgus ei sobi igaühele.

4. Hämarda õhtul tulesid

Õhtune ere valgus lükkab sisemist kella edasi just siis, kui see peaks und ette valmistama. Unetervise eksperdid soovitavad viimasel tunnil enne magamaminekut laelambid kustutada ja jätta põlema pehmema valguse, näiteks laualambi või põrandalambi. Ekraani ei pea täielikult ära keelama. Keera telefoni heledus madalaks ja vaigista teavitused, et iga piiks sind uuesti ärksaks ei raputaks.

5. Joo viimane kohv varem

Kui kell neli on väljas juba pime, on kiusatus võtta veel üks tass kohvi. Kofeiin püsib kehas aga tunde. Uuringud viitavad, et tavaline tass kohvi võib und mõjutada, kui jood selle umbes kaheksa tunni jooksul enne magamaminekut. Kui lähed magama kell kümme, võiks viimane kohv jääda varasesse pärastlõunasse, kofeiinitundlikul inimesel veelgi varasemaks. Pärastlõunal sobib paremini kofeiinivaba taimetee või klaas vett ja lühike jalutuskäik. Pea meeles, et kofeiini leidub ka mustas ja rohelises tees, koolas ning energiajookides.

Millal pöörduda arsti poole

Kerge unisus ja tahtmine tekiga diivanile kerra tõmmata käivad pimeda aja juurde. Kui aga meeleolu on nädalaid madal, huvi kaob ka asjade vastu, mis muidu rõõmu teevad, tunned end süüdlase, lootusetu või väärtusetuna ning sööd ja magad märksa rohkem kui tavaliselt, võib tegu olla talvise meeleoluhäirega. Nii kirjeldab seda Briti tervishoiuteenus NHS.

Sellisel juhul räägi perearstiga. Nõu saab ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Pidev väsimus võib tuleneda ka muudest põhjustest, mida arst saab analüüsidega kontrollida.

Viimased uudised