Venemaa eriteenistuste tegevus Eesti vastu ei piirdu üksikute sabotaažikatsetega. Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Pallosoni sõnul on praegu Venemaa sihikul ligikaudu kümme Eestis tegutsevat kaitsetööstusettevõtet. Kapo teeb nende ettevõtetega tihedat koostööd, et võimalikke rünnakuid ennetada ja ära hoida. Ohu tõsidusest annab tunnistust nädalavahetusel Viimsis toimunud rünnakukatse, mille taga oli Eesti julgeolekuasutuste hinnangul Venemaa sõjaväeluure GRU, vahendab ERR.
Kaitsepolitsei juht Margo Palloson rääkis „Aktuaalsele kaamerale“, et Eesti julgeolekuasutustel on ülevaade Venemaa huvist siinsete kaitsetööstusettevõtete vastu. Tema sõnul on praegu teada ligikaudu kümme ettevõtet, mis on sattunud Venemaa tähelepanu alla.
See ei tähenda, et kõigi nende ettevõtete vastu oleks juba rünnak korraldatud. Küll aga peab kaitsepolitsei ohtu piisavalt tõsiseks, et teha ettevõtetega pidevat koostööd ja tugevdada nende turvameetmeid.
Pallosoni sõnul oli kaitsepolitseil ka enne viimast rünnakukatset teavet võimaliku ohu kohta.
Viimsis üritati korraldada plahvatust ja süütamist
Ööl vastu laupäeva, 14. novembrit, püüti rünnata Viimsi vallas asuvat kaitsetööstusettevõtet Threod Systems, mis toodab muu hulgas luure- ja ründedroone.
Riigiprokuratuuri andmetel üritasid ründajad tungida ettevõtte hoonesse, lõhkuda aknaid ning kasutada süttivat vedelikku, et põhjustada tulekahju ja plahvatus.
Rünnak õnnestus tänu ettevõtte turvatöötajate sekkumisele ära hoida.
Inimesed vigastada ei saanud ning ettevõtte tootmis- ja tarnevõimekus ei kannatanud.
Kaitsepolitsei hinnangul korraldati rünnakukatse Venemaa sõjaväeluure GRU tellimusel.
Juhtumiga seoses peeti kinni kaheksa Läti elanikku ning prokuratuur taotles neist viie vahistamist.
Oluline teave saabus Lätist
Palloson selgitas, et Eesti kaitsepolitsei vahetab Euroopa teiste julgeoleku- ja luureasutustega teavet pidevalt, sageli lausa iga päev.
Ka Viimsi juhtumi puhul saadi Läti ametivõimudelt olulist infot, mis aitas võimaliku ohu ulatust paremini mõista.
Kapo juht rõhutas, et selliste rünnakute ennetamine ei sõltu ainult julgeolekuasutustest. Väga oluline on ka ettevõtete enda valmisolek.
Threod Systemsi turvameetmed olid tema hinnangul heal tasemel ning see aitas tõsisemad tagajärjed ära hoida.
Rünnakuid võidakse korraldada kõigest mõnesaja euro eest
Kaitsepolitsei juhi sõnul kasutavad Venemaa eriteenistused sabotaažide korraldamiseks väga erineva taustaga inimesi.
Värbamine võib toimuda kuritegelike võrgustike ja sotsiaalmeedia kaudu. Samuti võidakse ära kasutada majanduslikult keerulises olukorras inimesi või neid, kellele saab Venemaal viibides survet avaldada.
Palloson tõi välja, et mõne sabotaaži või füüsilise rünnaku korraldamise eest on makstud vaid mõnisada eurot.
Ometi võivad selliste tegude toimepanijaid oodata pikad vanglakaristused.
Kapo on aastate jooksul tuvastanud üle 50 inimese, kes on asunud tegema koostööd Venemaa eriteenistustega.
Ohus võivad olla ka inimelud
Kuigi viimased rünnakud on olnud suunatud eelkõige ettevõtete varale, hoiatas Palloson, et selliste tegudega kaasneb alati oht ka inimestele.
Süütamine või plahvatuse korraldamine võib põhjustada ettenägematuid tagajärgi, eriti juhul, kui hoonetes viibivad töötajad või läheduses asuvad teised inimesed.
Kapo juhi sõnul on Euroopas olnud mitmeid juhtumeid, kus Venemaa eriteenistustega seostatud rünnakud oleksid võinud kaasa tuua väga tõsiseid inimkannatusi.
Seetõttu ei käsitle julgeolekuasutused selliseid juhtumeid pelgalt vara kahjustamisena, vaid laiema julgeolekuohuna.
Eesti kaalub Venemaa piiri sulgemist
Pärast Viimsi rünnakukatset teatas peaminister Kristen Michal, et on palunud siseministril ja riigikantseleil valmistada ette Eesti-Vene maismaapiiripunktide sulgemiseks vajalikud sammud.
Valitsuse hinnangul võiks piiri sulgemine vähendada võimalusi, mida Venemaa eriteenistused kasutavad inimeste mõjutamiseks ja värbamiseks.
Palloson leidis samuti, et selline otsus aitaks Eesti julgeolekuriske maandada.
Samas jääks Venemaale reisimiseks ja sealt Euroopa Liitu sisenemiseks võimalus teiste riikide, sealhulgas Läti kaudu. Kapo juht avaldas lootust, et ka Läti rakendab piisavaid julgeolekumeetmeid.
Piiri sulgemise täpne korraldus ja kestus vajavad veel otsustamist.
Kaitsetööstusettevõtted on kõrgendatud tähelepanu all
Viimsi juhtum ei ole esimene kord, kui Eestis tegutsev kaitsetööstusettevõte on sattunud Venemaa eriteenistustega seostatud rünnaku sihtmärgiks.
Augustis toimus süütamine Tallinnas asuva Milrem Roboticsi juures. Kaitsepolitsei hinnangul oli ka selle taga Venemaa eriteenistuste tellimus.
Eesti ametivõimude hinnangul on selliste operatsioonide eesmärk kahjustada kaitsetööstuse tegevust, tekitada ühiskonnas ebakindlust ning takistada Ukrainale vajaliku kaitsetehnoloogia tootmist ja tarnimist.
Kaitsepolitsei teeb ettevõtetega koostööd, et võimalikest ohtudest varakult teada anda ning parandada valmisolekut rünnakute ärahoidmiseks.
Pallosoni avaldus näitab, et oht ei puuduta üksnes juba rünnatud ettevõtteid. Venemaa tähelepanu all on Eestis ligikaudu kümme kaitsetööstusfirmat ning julgeolekuasutused töötavad selle nimel, et järgmised võimalikud rünnakud ei jõuaks teostumiseni.
