Enne surma ütles isa oma pojale: ” Siin on kell, mille su vanaisa mulle andis. See on peaaegu 200 aastat vana. Enne kui ma selle sulle annan, mine kesklinna juveelipoodi. Ütle neile, et ma tahan seda müüa ja vaata, kui palju nad sulle pakuvad.”
Poeg läks ehteloo juurde, tuli tagasi isa juurde ja ütles: ” Nad pakkusid 150 dollarit, sest see on nii vana.”
Isa ütles: ” Mine pandimajja.”
Poeg läks pandimajja, tuli isa juurde tagasi ja ütles: ” Pandimaja pakkus 10 dollarit, sest see näeb nii kulunud välja.”
Isa palus pojal muuseumisse minna ja neile kella näidata.
Ta läks muuseumisse, tuli tagasi ja ütles oma isale: ” Kuraator pakkus 500,000 dollarit, et see väga haruldane tükk sisaldaks nende väärtuslikesse antiigikogudesse.”
Isa ütles: ” Tahtsin sulle teada anda, et õige koht väärtustab sind õigel viisil. Ära leia end valest kohast ja saa vihaseks, kui sind ei väärtustata. Need, kes teavad sinu väärtust, on need, kes hindavad sind, ära jää paika, kus keegi ei näe sinu väärtust.”