Põhjapooluse kohal toimub praegu midagi erakordset, mis võib lähinädalatel mõjutada ilma nii Euroopas, Põhja-Ameerikas kui ka Aasias. Meteoroloogid on avastanud, et polaarpööris, mis tavaliselt sügisel tugevneb ja saavutab suurima jõu keset talve, on hakanud juba novembri alguses järsult nõrgenema. Teadlaste hinnangul võib tegemist olla kõige varajasema sellise häirega mõõtmisajaloos ning selle tagajärjel võivad külmad õhumassid liikuda tavapärasest kaugemale lõunasse, kirjutab Phys.org.
Tavaliselt on novembri algus aeg, mil põhjapoolkera talvine atmosfäär alles kogub jõudu. Arktika kohal tugevnevad külmad õhumassid ning kõrgel atmosfääris kujuneb välja võimas tuulte süsteem, mida nimetatakse polaarpööriseks.
Tänavu on olukord aga vastupidine.
Meteoroloogid jälgivad tähelepanelikult põhjapooluse kohal toimuvat, sest polaarpöörise tavapärasest varasem nõrgenemine võib muuta kogu põhjapoolkera talviseid ilmastikumustreid.
Midagi sellist pole novembri alguses varem nähtud
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) juhtivteadlased Tim Stockdale ja Frederic Vitart ütlesid uudisteagentuurile AFP, et nende teada pole stratosfääri polaarpöörise nii varajast häiret varem täheldatud.
Tavaliselt tugevneb polaarpööris sügise jooksul ning saavutab oma suurima tugevuse jaanuari paiku.
Selle nõrgenemine ja lagunemine toimub sagedamini talve teises pooles, jaanuarist märtsini.
Praegu on aga alles novembri algus ning teadlased näevad juba märke ulatuslikust muutusest.
Varasemates vaatlusandmetes on novembrikuiseid stratosfääri äkilise soojenemise juhtumeid registreeritud vaid üksikutel kordadel – aastatel 1958, 1968 ja 2025. Kõik need toimusid novembri lõpus.
Tänavune häire võib kujuneda neist mitu nädalat varasemaks.
Mis on polaarpööris ja miks see nii oluline on?
Polaarpööris on põhjapooluse kohal kõrgel atmosfääris paiknev ulatuslik külma õhu ja tugevate tuulte süsteem.
Tavaliselt liiguvad tuuled selles läänest itta ning aitavad hoida stratosfääri külma õhku Arktika kohal.
Kui polaarpööris on tugev, on atmosfääri õhuringlus üldjuhul stabiilsem.
Kui see aga nõrgeneb või jaguneb mitmeks osaks, võivad muutuda ka madalamate atmosfäärikihtide õhuvoolud.
Sellisel juhul suureneb võimalus, et arktilised õhumassid liiguvad lõuna poole ning toovad külmema ilma piirkondadesse, kus elab suur osa põhjapoolkera rahvastikust.
Polaarpöörise häire ei tähenda siiski automaatselt tugevat külmalainet. Mõnikord jäävad muutused peamiselt atmosfääri ülemistesse kihtidesse ega mõjuta maapinnal valitsevat ilma kuigi palju.
Teadlased jälgivad võimalikku järsku soojenemist
Üks olulisemaid nähtusi, mida meteoroloogid praegu jälgivad, on stratosfääri äkiline soojenemine.
Selle käigus võib temperatuur kümnete kilomeetrite kõrgusel atmosfääris tõusta väga kiiresti.
Soojenemise põhjustavad suured atmosfäärilained, mis liiguvad madalamatest õhukihtidest ülespoole ning häirivad polaarpöörise tavapärast ringlust.
Piisavalt tugeva häire korral võivad polaarpöörise läänetuuled järsult nõrgeneda või koguni vastupidiseks pöörduda.
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi klimatoloog Judah Cohen selgitas AFP-le, et sellised muutused suurendavad külma õhu sissetungide tõenäosust Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias.
Praegused ilmamudelid näitavad võimalust, et polaarpöörise tavapärane ringlus võib novembri keskpaigas või teises pooles ajutiselt täielikult häiruda.
Kas Euroopat ootab erakordselt külm talv?
Just see küsimus pakub meteoroloogidele kõige rohkem huvi.
Polaarpöörise nõrgenemine võib teatud tingimustel suurendada tugevate külmalainete tõenäosust, kuid praegu ei ole võimalik öelda, millised piirkonnad võiksid kõige rohkem mõjutatud saada.
Prantsusmaa ilmateenistuse Météo-France hinnangul on võimalike tagajärgede suhtes endiselt väga suur ebakindlus.
Oluline on see, kas stratosfääris toimuv häire kandub edasi atmosfääri madalamatesse kihtidesse, kus kujuneb meie igapäevane ilm.
Kui see juhtub, võivad muutused ilmneda alles mitme nädala pärast.
Seetõttu ei saa praeguse polaarpöörise nõrgenemise põhjal veel järeldada, et kogu Euroopat ootab erakordselt külm või lumerohke talv.
Kas külm võib jõuda ka Eestisse?
Eesti asub piirkonnas, mille talveilma mõjutavad nii Atlandi ookeanilt saabuvad pehmemad õhumassid kui ka idast ja põhjast liikuv külm õhk.
Kui polaarpöörise nõrgenemine muudab Euroopa kohal õhuvoolude suunda, võib suureneda võimalus, et Eestisse jõuab külmem arktiline õhk.
Selline olukord võib kaasa tuua tavapärasest madalamad temperatuurid, kuid selleks peavad kokku langema mitmed atmosfääritingimused.
Samas võib polaarpöörise häire mõju avalduda hoopis teistes piirkondades ning Eesti ilm jääda suhteliselt tavapäraseks.
Praegu ei ole teadlastel piisavalt andmeid, et ennustada selle sündmuse täpset mõju Eesti novembri- või detsembriilmale.
Mängus võib olla ka erakordselt tugev El Niño
Olukorra muudab veelgi keerulisemaks Vaikses ookeanis toimuv El Niño ilmastikunähtus.
El Niño tähendab, et Vaikse ookeani troopilise osa pinnavesi on tavapärasest soojem. See võib mõjutada õhurõhku, tuuli ja sademete jaotumist väga suurtes piirkondades.
Tänavune El Niño on erakordselt tugev ning mõned meteoroloogid arvavad, et see võib olla üks polaarpöörise varajase nõrgenemise põhjustest.
Briti ilmateenistuse Met Office esindaja Grahame Madge sõnul võib El Niño mõjutada atmosfäärilaineid, mis omakorda häirivad polaarpöörist.
Kõik teadlased ei ole selles aga ühel meelel.
Judah Cohen juhib tähelepanu hoopis Skandinaavia ja Loode-Venemaa kohal kujunenud erakordselt tugevale kõrgrõhualale, mis võib samuti atmosfääri ülemistes kihtides toimuvaid muutusi võimendada.
Seega pole veel selge, milline tegur mängib praeguses olukorras kõige suuremat rolli.
Miks võib tänavune häire erineda varasematest?
Üks oluline asjaolu on see, et polaarpööris hakkab nõrgenema ajal, mil Arktika ja Siberi õhumassid pole veel saavutanud talve kõige madalamaid temperatuure.
See võib tähendada, et isegi külma õhu lõunasse liikumise korral ei pruugi külmalained kujuneda nii tugevaks kui keset talve.
Briti meteoroloogide hinnangul on praegune sündmus küll erakordne, kuid mitte tingimata murettekitav.
Samuti võib tugev El Niño mõnes piirkonnas külma ilma mõju tasakaalustada.
Teadlased rõhutavad, et nii varajase polaarpöörise häire kohta on väga vähe varasemaid näiteid, mistõttu on selle võimalikke tagajärgi keeruline ennustada.
Järgmised nädalad annavad vastuse
Meteoroloogid jälgivad nüüd iga päev polaarpöörise tugevust, tuulte suunda ja stratosfääri temperatuuri.
Eriti oluline on välja selgitada, kas praegune nõrgenemine viib polaarpöörise täieliku lagunemiseni või taastub selle tavapärane ringlus.
Kui häire kandub atmosfääri madalamatesse kihtidesse, võivad selle mõjud põhjapoolkera ilmale avalduda järgnevatel nädalatel.
Üks on aga juba praegu selge: põhjapooluse kohal toimub erakordselt varajane atmosfäärimuutus, mille sarnast pole meteoroloogid novembri alguses varem täheldanud. Kas sellest kujuneb ka Euroopat ja Eestit mõjutav külmalaine, selgub alles lähinädalatel.
