USA teadlased tegid vähiravi uurimisel tähelepanuväärse avastuse. Selgus, et ravim, mida kasutatakse juba ühe haruldase päriliku haiguse raviks, suutis laborikatsetes hävitada mitut tüüpi vähirakke. Veelgi üllatavam oli see, kuidas ravim toimis – vähirakud kaotasid võime oma sisemisi jääkaineid lagundada ja surid. Avastusest võib tulevikus olla abi uute vähiravimeetodite väljatöötamisel, kirjutab Medical Xpress.
Virginia Commonwealthi ülikooli Massey vähikeskuse teadlased avastasid, et juba olemasoleval ravimil võib olla seni teadmata omadus, mis muudab selle vähivastases võitluses paljulubavaks.
Uuringus kasutati ravimit nimega eliglustaat, mis on Ameerika Ühendriikides heaks kiidetud haruldase päriliku Gaucher’ tõve raviks.
Teadlased ei otsinud alguses tingimata uut vähiravimit, vaid uurisid, kuidas teatud rasvaühendid mõjutavad vähirakkude ellujäämist.
Katsete tulemused osutusid tähelepanuväärseks. Ravim suutis põhjustada vähirakkude surma ning paljastas samal ajal ühe mehhanismi, mille abil kasvajarakud end elus hoiavad.
Ravim mõjutas mitut erinevat vähiliiki
Teadlased katsetasid eliglustaati jämesoole-, munasarja- ja emakakaelavähi rakuliinidel.
Kõigi nende puhul täheldati, et ravimi toimel hakkasid vähirakud surema.
Eriliseks muudab avastuse asjaolu, et eliglustaat ei ole algselt välja töötatud vähiraviks. Seda kasutatakse haiguse korral, mille puhul organism ei suuda teatud rasvaühendeid normaalselt lagundada.
Nüüd selgus, et sama ravim võib mõjutada ka vähirakkude jaoks elutähtsat protsessi.
Teadlaste hinnangul avab see võimaluse uurida, kas olemasolevat ravimit saaks tulevikus kasutada mõne vähivormi ravis.
Vähirakud jäid ilma oma sisemisest puhastussüsteemist
Inimese rakkudes asuvad väikesed struktuurid, mida nimetatakse lüsosoomideks. Neid võib võrrelda rakkude puhastus- ja taaskasutuskeskustega.
Lüsosoomid lagundavad mittevajalikke aineid ja kulunud rakukomponente, võimaldades rakkudel vajalikke materjale uuesti kasutada.
See protsess on eriti oluline kiiresti kasvavatele vähirakkudele, sest need vajavad pidevalt energiat ja ehitusmaterjale.
Uuring näitas, et eliglustaat häiris just selle süsteemi toimimist.
Ravimi mõjul vähenes rakkudes glükosüültseramiidi nimelise rasvaühendi hulk. Selle tagajärjel ei suutnud lüsosoomid enam oma tavapärast ülesannet täita.
Vähirakkudesse hakkasid kogunema ained, mida need ei suutnud enam lagundada.
Lõpuks viis see rakkude hukkumiseni.
Avastati midagi, mida teadlased varem ei teadnud
Varasemate teadmiste põhjal arvati, et kõnealuse ainevahetusraja mõjutamine põhjustab vähirakkude surma peamiselt tseramiidi nimelise rasvaühendi kuhjumise tõttu.
Tseramiid osaleb organismis muu hulgas protsessides, mis võivad viia rakkude programmeeritud surmani.
Uus uuring näitas aga midagi muud.
Vähirakud ei surnud mitte tseramiidi suurenemise tõttu, vaid seepärast, et glükosüültseramiidi vähenemine kahjustas nende lüsosoomide tööd.
See tähendab, et teadlased tuvastasid vähirakkude ellujäämiseks olulise mehhanismi, mida seni ei olnud sellisel kujul kirjeldatud.
Uuringut juhtinud teadlase Can Senkali sõnul vajavad ka terved rakud korralikult töötavaid lüsosoome, kuid kiiresti kasvavad vähirakud sõltuvad sellest süsteemist eriti tugevalt.
Kui vähirakkude võime oma sisemisi materjale taaskasutada kaob, ei suuda need enam normaalselt toimida.
Kas olemasolevast ravimist võiks saada uus vähiravim?
Avastus on teadlaste jaoks oluline ka seetõttu, et eliglustaat on juba heaks kiidetud ravim.
See ei tähenda siiski, et selle vähivastane toime oleks inimestel tõestatud.
Praegused tulemused pärinevad laborikatsetest vähirakkudega. Veel ei ole teada, kas samasugune toime avaldub inimese organismis, milliste kasvajate puhul võiks ravim kõige paremini toimida või millised kõrvaltoimed võivad vähiravis tekkida.
Teadlaste sõnul võivad tulemused aidata paremini mõista ka käimasolevaid kliinilisi uuringuid, milles eliglustaati uuritakse koos vähivastase immuunraviga.
Üheks oluliseks eesmärgiks on välja selgitada, milliste omadustega kasvajad võiksid sellisele ravile kõige paremini reageerida.
Selleks soovitakse uurida patsientide kasvajate ainevahetust ja leida võimalikke bioloogilisi tunnuseid, mis aitaksid tulevikus sobivat ravi valida.
Teadlased loodavad jõuda järgmiste uuringuteni
Massey vähikeskuse teadlased otsivad nüüd võimalusi avastuse edasiseks uurimiseks ja kliiniliste uuringute arendamiseks.
Uuringus osalenud teadlase Alexandra Strausi sõnul võivad uued teadmised aidata tuvastada patsiente, kellel oleks sellisest ravimeetodist kõige rohkem kasu.
Avastuse tähtsus ei seisne üksnes ühe ravimi võimalikus uues kasutusviisis.
See näitab ka, et vähirakkude ainevahetuse ja sisemiste puhastusmehhanismide mõjutamine võib olla tulevikus oluline ravisuund.
Kuigi uut vähiravi pole veel leitud, annab avastus teadlastele uue võimaluse uurida, kuidas vähirakke hävitada. Kõige tähelepanuväärsem on see, et uurimistöö keskmes olev ravim on meditsiinis juba kasutusel – nüüd tuleb välja selgitada, kas selle ootamatust omadusest võiks olla abi ka vähihaigetele.
Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Cell Death Discovery ning Virginia Commonwealthi ülikool tutvustas neid 9. novembril 2026.
