Laulja Karl Madis rääkis Vikerraadio saates “Käbi ei kuku…” traagilise loo oma esimesest lapsest, kes suri sünnitusmajas. Kahtlust tekitavaid asjaolusid oli 1980-ndatel toimunu juures mitmeid ning vanematel on siiani tunne, et laps võidi hoopis kellelegi teisele anda.
“Öeldi, et laps suri, riik matab ja maksab, aga kummaline on see, et hauakohta ei ole. Jäid kahtlused. Seal olid nüansid, kus ka Helile (Karl Madise esimeste laste ema – toim.) last ei näidatud. Ta tunneb kogu aeg, et ta on olemas ja ka sensitiiv ütles, et teil on üks poiss veel,” ütles Karl Madis ja lisas, et nooruses ei tulnud nad selle peale, et asja täpsemalt uurida, kuna usaldasid ametnikke.
“Nüüd on kahtlus, et ta võib isegi elada,” sõnas Madis ja selgitas, et tuttava ämmaemandast ema on hiljem rääkinud lugusid, kuidas nõukogude ajal polnudki sellised juhtumid haruldased, kus lapsed sünnitusmajas kellelegi teisele anti. Karl Madis ei näinud oma esimest poega kordagi, sest isasid haiglasse ei lubatud.
Sündis tütar Carola
Heli ja Karl olid tutvunud Viru hotellis ajal, mil Karavan oli kohaliku levimuusika populaarsemaid ansambleid. Toogi kord esines Karl laval ja Heli oli publiku seas. Pärast esimese lapse kaotust jäi paar peagi uuesti lapseootele. Sündis tütar Carola. Ka sel hetkel oli Karl Madis Virus tööl.
“Iseenesest mõista tuli kõigile välja teha, küll kelneritele, küll pillimeestele — oli suur pidu. Kui koju jõudsin, õues oli 25 kraadi külma, olid torud ära külmunud. Püüdsin rumala peaga neid üles soojendada, läksin liiga hoogu ja panin keevat vett — see lõi üldse toru puruks ja oli suur häda, et leida torumees. Aga õnneks ta tuli ja kui Carola koju jõudis, oli maja soe ja ka soe vesi olemas,” meenutas Karl Madis.
Heli ja Karl läksid lahku enne tüdruku teist eluaastat. “Mingi hetk sain aru, et mul ei klapi kõik asjad, mitte Carola pärast, ka omavaheline läbisaamine polnud halb, kuid tundeid ei olnud. Aga oma lapsi olen ma kogu aeg armastanud.”
Loe edasi: Err.ee.