Vabariigi Presidendi ja valitsuse liikmete üks töö on hoida Eesti sisemist stabiilsust ning riigi sise- ja välispoliitilist tõsiseltvõetavust.
Ukrainas vallutussõda pidavale Venemaale majandussanktsioonide kehtestamine on Euroopa Liidu ühine poliitika agressori ohjeldamiseks. Eesti on olnud üks sanktsioonipoliitika vedureid.
Paljud Vene suunal äritegevusega seotud ettevõtjad tõmbasid end pooleteise aastaga – pärast 2022. aasta 24. veebruari – moraalsetel kaalutlustel sellest ärist välja. Nad käitusid õigesti, et mitte olla seotud agressorriigi ja tema majandusliku vereringega.
Aga me teame, et kõik ei ole seda Euroopas teinud. Ka Eestis. Teatud firmade puhul seab see kahtluse alla Eesti riigi usaldusväärsuse suhtlemises meie liitlastega.
Peaminister Kaja Kallase pereliikme Venemaa suunaline äritegevus on tekitanud meedias ja ühiskonnas palju küsimusi ning seadnud selles loos tähelepanu keskmesse valitsusjuhi ja väärtused, millest Eesti peab lähtuma.
Valitsuspoliitikute töö on ka vastata küsimustele, kui need kerkivad. Ja teha seda ka Riigikogu komisjoni ees, sõltumata sellest, kas komisjoni juhib opositsiooni või koalitsiooni esindaja. Ning eriti siis, kui tuleb arutada raskeid ja ebameeldivaid küsimusi, nii nagu normaalses parlamentaarses riigis on kohane ja vajalik, vajalik demokraatia toimimiseks. Valikud, mis selles olukorras jätavad Riigikogu kõrvale, loovad tuleviku jaoks pretsedendi ja kujundavad Eesti demokraatia mainet.
Eesti on parlamentaarne riik, mis eeldab meilt kõigilt respekti rahva poolt valitud esinduskogu vastu.
Peaminister on avalikkusele öelnud, et ta ei plaani tagasi astuda. Valitsusjuhi edasised sammud näitavad, kui tõsiseks ta tõusetunud probleemi peab ning milline on tema arvates Eesti riigile õige lahendus. Muidugi on siin oma oluline roll ka valitsuskoalitsiooni erakondadel – Reformierakonnal, Eesti 200-l, sotsiaaldemokraatidel.
Presidendina pean vajalikuks rõhutada, et Eesti vajab töövõimelist ja sisemisele usaldusele toetuvat valitsust.