Esileht UudisedSüda võib anda ohtlikust rütmihäirest märku juba enne selle tekkimist – teadlased leidsid peidetud signaalid

Süda võib anda ohtlikust rütmihäirest märku juba enne selle tekkimist – teadlased leidsid peidetud signaalid

Helk
Avasta.me – avastame koos

Süda võib anda eluohtlikust rütmihäirest märku juba mitu kuud enne selle tekkimist. Hispaania teadlased avastasid, et südamestimulaatorilaadsete siirdatud defibrillaatorite salvestatud imeväikesed elektrilised muutused võivad paljastada, millal suureneb patsiendi oht sattuda eluohtlikku seisundisse. Tehisintellekti abil välja töötatud meetodit uuriti enam kui 7000 patsiendi andmetel ning tulemused võivad tulevikus aidata ära hoida ootamatuid südamega seotud surmajuhtumeid. Avastusest kirjutab Medical Xpress.

Südamehaigused võivad areneda aastaid, ilma et inimene märkaks kõiki organismis toimuvaid muutusi. Eriti ohtlikud on südame rütmihäired, mis võivad mõnel juhul tekkida ootamatult ja viia südame seiskumiseni.

Nüüd on Hispaania riikliku südame-veresoonkonna uuringute keskuse CNIC teadlased leidnud, et süda võib saata hoiatussignaale juba ammu enne kõige ohtlikumate rütmihäirete ilmnemist.

Need signaalid on sedavõrd väikesed, et tavapärase jälgimise käigus ei pruugi need tähelepanu äratada.

Tehisintellekt suudab aga tuvastada elektrilises aktiivsuses mustreid, mis viitavad suurenevale ohule.

Kõige ohtlikum rütmihäire võib lõppeda mõne minutiga

Uuring keskendus eelkõige vatsakeste virvendusele ehk ventrikulaarsele fibrillatsioonile.

See on üks ohtlikumaid südame rütmihäireid.

Normaalselt töötava südame puhul liiguvad elektrilised impulsid kindlas järjekorras ning panevad südamelihase korrapäraselt kokku tõmbuma.

Vatsakeste virvenduse korral muutub elektriline tegevus kaootiliseks.

Selle asemel et verd organismi pumbata, hakkavad südame vatsakesed ebaefektiivselt võbelema.

Selle tagajärjel katkeb normaalne vereringe ning inimene võib kaotada teadvuse mõne sekundi jooksul.

Ilma kiire elustamise ja defibrillatsioonita võib seisund lõppeda surmaga juba mõne minutiga.

Just selliste olukordade vältimiseks paigaldatakse osale suure riskiga südamehaigetele kehasse spetsiaalne defibrillaator.

Südamesse paigaldatud seade kogub tohutul hulgal andmeid

Siirdatav kardioverter-defibrillaator ehk ICD on väike elektrooniline seade, mis jälgib pidevalt südame elektrilist tegevust.

Kui seade tuvastab eluohtliku rütmihäire, võib see anda elektrilise impulsi või šoki, et taastada normaalne südamerütm.

Sellised seadmed on päästnud paljude südamepuudulikkusega patsientide elu.

Kuid neil on veel üks oluline omadus.

Defibrillaatorid koguvad pidevalt andmeid südame elektrilise tegevuse kohta ning võivad edastada need kaugjälgimise teel haiglasse.

Ühe patsiendi kohta võib aja jooksul koguneda väga suur hulk mõõtmistulemusi.

Teadlased otsustasid välja selgitada, kas nende andmete seas leidub varajasi märke, mis ennustavad ohtliku rütmihäire tekkimist.

Selgus, et sellised märgid on tõepoolest olemas.

Teadlased uurisid rohkem kui 7000 patsiendi andmeid

Uurimisrühm alustas loomkatsetest, et mõista, kuidas südame elektriline aktiivsus haiguse süvenedes muutub.

Südamepuudulikkuse korral võib rõhk südames suureneda, südameseinad venida ning elektriliste impulsside levimine häiruda.

Katsetes täheldati, et haiguse süvenedes muutusid südame elektrilised signaalid nõrgemaks ning vatsakeste elektriline aktiveerumine aeglustus.

Need muutused olid seotud suurema vatsakeste virvenduse riskiga.

Seejärel kasutati saadud teadmisi tehisintellektil põhineva mudeli loomiseks.

Mudelit treeniti 5089 patsiendi andmetega, mis olid kogutud 50 Hispaania haiglast.

Selle usaldusväärsust kontrolliti eraldi veel 2040 patsiendi andmetel seitsmest teisest meditsiinikeskusest.

Oluline oli ka see, et teises rühmas kasutati teise tootja defibrillaatoreid.

See aitas teadlastel hinnata, kas meetod töötab erinevate seadmete puhul.

Ohtlikud muutused algasid juba mitu kuud varem

Uuringu kõige tähelepanuväärsem tulemus puudutas aega, millal hoiatussignaalid ilmusid.

Patsientidel, kellel hiljem tekkis vatsakeste virvendus, hakkas tehisintellekti arvutatud riskinäitaja suurenema juba mitu kuud enne rütmihäiret.

Nendel patsientidel, kellel ohtlikku rütmihäiret ei tekkinud, püsis riskinäitaja üldiselt stabiilsena.

See tähendab, et südame elektrilise aktiivsuse muutused võivad anda arstidele olulist teavet juba enne kriitilise olukorra tekkimist.

Teadlaste väljatöötatud süsteem hindab riski skaalal nullist sajani.

Iga kord, kui defibrillaator saadab haiglasse uusi andmeid, saab riskihinnangut uuendada.

Süsteem võtab arvesse nii elektriliste signaalide muutumist kui ka südame vatsakestest lähtuvaid enneaegseid lisalööke.

Nende andmete põhjal kujuneb pidevalt uuenev ülevaade patsiendi seisundist.

Tehisintellekt osutus tavapärasest riskihindamisest täpsemaks

Tänapäeval hindavad arstid südamehaigete riske mitmesuguste näitajate põhjal.

Arvesse võetakse näiteks vanust, varasemaid haigusi, südame töövõimet ja muid terviseandmeid.

Uuringus selgus, et elektriliste signaalide muutusi analüüsiv tehisintellekt suutis ohtlikke rütmihäireid ennustada paremini kui üksnes tavapärastel kliinilistel ja demograafilistel andmetel põhinev hindamine.

Uuringut juhtinud kardioloog David Filgueiras-Rama selgitas, et meetodi tugevus seisneb selles, et see ei otsi andmetest lihtsalt juhuslikke mustreid.

Süsteemi aluseks on teadmised sellest, kuidas südamepuudulikkus mõjutab südamelihase elektrilist tegevust.

Seetõttu on saadud riskihinnang arstidele paremini tõlgendatav.

Tulevikus võiks arst saada hoiatuse enne ohtlikku olukorda

Teadlaste hinnangul võiks uus meetod muuta südamehaigete jälgimist.

Praegu reageerib siirdatud defibrillaator eelkõige siis, kui ohtlik rütmihäire on juba tekkinud.

Uue süsteemi abil võiks seade tulevikus aidata tuvastada ka perioode, mil sellise rütmihäire tekkimise tõenäosus suureneb.

Kui riskinäitaja hakkaks kiiresti tõusma, võiks haigla saada automaatse hoiatuse.

Arstidel oleks seejärel võimalik patsient varem kontrolli kutsuda, tema seisundit põhjalikumalt hinnata või vajaduse korral ravi kohandada.

Nii võiks mõnel juhul õnnestuda vähendada tõsiste rütmihäirete tekkimise ohtu.

Uuringus osalenud teadlane Jesús Diz Díaz rõhutas, et süsteemi üks suuremaid eeliseid on võimalus kasutada juba olemasolevaid andmeid.

See tähendab, et patsiendile ei oleks tingimata vaja paigaldada uut seadet.

Kas selline süsteem võiks päästa elusid?

Teadlaste hinnangul on avastusel suur potentsiaal, kuid enne selle laialdast kasutuselevõttu tuleb teha täiendavaid uuringuid.

Praegune töö näitas, et südame elektriliste signaalide põhjal on võimalik hinnata ohtlike rütmihäirete riski.

Samas ei ole veel tõestatud, et uue süsteemi kasutamine vähendaks patsientide suremust või hoiaks ära kindla arvu südame seiskumisi.

Selle väljaselgitamiseks tuleb uurida, kas varajaste hoiatuste põhjal tehtud raviotsused parandavad patsientide tervisetulemusi.

Samuti on oluline vältida olukordi, kus süsteem annab liiga palju ekslikke hoiatusi.

Kui riskihinnang osutub usaldusväärseks ka igapäevases ravitöös, võib sellest kujuneda oluline abivahend südamepuudulikkusega patsientide jälgimisel.

Kas sama meetod töötab ka nutikellaga?

Kuigi uuring puudutab südame elektriliste signaalide analüüsimist, ei tähenda see, et tavaline nutikell suudaks praegu samal viisil eluohtlikku rütmihäiret mitu kuud ette ennustada.

Teadlaste meetod põhineb siirdatud defibrillaatorite kogutud spetsiifilistel mõõtmisandmetel.

Need erinevad tavapärase nutikella pulsisageduse või ühekanalilise elektrokardiogrammi mõõtmistest.

Seetõttu ei saa uuringu tulemusi automaatselt üle kanda kõigile kantavatele terviseseadmetele.

Küll aga näitab avastus, kui palju väärtuslikku teavet võib peituda südame elektrilises tegevuses.

Südame hoiatussignaalid võivad olla olemas ammu enne kriisi

Uuring avaldati teadusajakirjas Circulation: Arrhythmia and Electrophysiology ning selle tulemusi tutvustati 19. novembril 2026.

Teadlaste sõnul näitab avastus, et südamepuudulikkusega patsientide organismis toimuvad muutused võivad olla tuvastatavad palju varem, kui seni osati arvata.

Kõige olulisem on see, et vajalikud andmed on paljudel patsientidel juba olemas.

Need on salvestatud seadmetesse, mis jälgivad nende südame tööd iga päev.

Kui teadlaste väljatöötatud süsteem jõuab tulevikus haiglatesse, võivad arstid saada võimaluse märgata eluohtliku rütmihäire suurenevat riski juba kuid enne selle tekkimist. See annaks väärtuslikku aega patsiendi seisundi kontrollimiseks ja võimalike tüsistuste ennetamiseks.

Avasta.me – avastame koos