Prantsusmaal on päevavalgele tulnud murettekitav juhtum, mis on pannud Euroopa terviseametnikud tähelepanelikult olukorda jälgima. Esimest korda maailmas tuvastati inimesel Shamonda-nimeline viirus, mida seni peeti üksnes loomade seas levivaks haigustekitajaks. Nakatunud patsient suri oktoobri alguses Lyoni haiglas ning uurijad püüavad nüüd selgitada, millist rolli võis seni inimestele ohutuks peetud viirus tema surmas mängida, kirjutab UNILAD.
Prantsusmaa tervise- ja põllumajandusametnikud kinnitasid neljapäeval, 22. oktoobril, et riigis on registreeritud ajaloo esimene teadaolev inimese nakatumine Shamonda viirusega.
Juhtum avastati Lyonis asuvas Hospices Civils de Lyoni haiglas, kus raviti raske terviseprobleemiga patsienti.
Mehel oli tugevalt nõrgenenud immuunsüsteem, mis muutis ta nakkushaiguste ja nende võimalike tüsistuste suhtes tavapärasest palju haavatavamaks.
Patsient suri oktoobri alguses, kuid alles nüüd on ametivõimud avalikustanud üksikasjad tema organismist leitud viiruse kohta.
Kõige tähelepanuväärsem on asjaolu, et Shamonda viirust on teadlased tundnud juba üle 60 aasta, kuid seni polnud kordagi dokumenteeritud inimese nakatumist.
Seni arvati, et inimene ei saa sellesse viirusesse nakatuda
Shamonda viirus avastati esimest korda 1960. aastate keskel Nigeerias.
See kuulub ortobunjaviiruste hulka ning levib peamiselt loomade seas väikeste verd imevate putukate ehk habesääskede vahendusel.
Viirust on aastakümnete jooksul tuvastatud Aafrika eri piirkondades ja Jaapanis.
Peamisteks peremeesloomadeks peetakse veiseid, kuid haigustekitajat on leitud ka lammastel, kitsedel ja hobustel.
Pikka aega valitses teadlaste seas arusaam, et Shamonda viirus ei nakata inimesi.
Nüüd on see teadmine muutunud.
Prantsusmaal registreeritud juhtum näitab, et vähemalt teatud asjaoludel suudab viirus ületada liikidevahelise piiri ning nakatada ka inimest.
Terviseametnikud rõhutavad siiski, et tegemist on erakordse juhtumiga, mis puudutas väga nõrgenenud immuunsüsteemiga patsienti.
Kas mees nakatus putukahammustuse kaudu?
Prantsuse ametivõimude esialgse hüpoteesi kohaselt võis patsient saada nakkuse Ida-Prantsusmaal, kus viirus oli kevadel ja suvel loomade seas levinud.
Kõige tõenäolisemaks nakkusallikaks peetakse väikese verd imeva habesääse hammustust.
Need putukad kuuluvad perekonda Culicoides ning võivad levitada erinevaid loomade viirushaigusi.
Habesääsed on väga väikesed ja nende hammustus võib inimesele märkamatuks jääda.
Praegu pole siiski lõplikult kinnitatud, millise putukaliigi kaudu nakatumine toimus või kus patsient täpselt viirusega kokku puutus.
Uurimisse on kaasatud nii inimeste tervise, veterinaarmeditsiini kui ka keskkonnateaduse eksperdid.
Enne surma tekkisid patsiendil tõsised ajukahjustusega seotud tüsistused
Üks uurijate jaoks kõige olulisemaid küsimusi puudutab seda, kas Shamonda viirus võis põhjustada patsiendi surma.
Prantsusmaa ametivõimude teatel tekkisid mehel enne surma tõsised aju talitlusega seotud tüsistused.
Seniste uuringute põhjal peetakse väga tõenäoliseks, et need tüsistused olid seotud Shamonda viirusega.
Samas oli patsient juba enne nakatumist raskelt haige ning tema immuunsüsteem oli tugevalt nõrgenenud.
Seetõttu pole praeguseks lõplikult kindlaks tehtud, kas viirus põhjustas otseselt tema surma või oli üheks seisundi halvenemist soodustanud teguriks.
Kliinilised, laboratoorsed ja epidemioloogilised uuringud jätkuvad.
Viirus jõudis tänavu esimest korda Euroopasse
Kuigi Shamonda viirust tuntakse juba alates 1960. aastatest, tuvastati see Euroopas esimest korda alles 2026. aasta suvel.
Esialgu avastati nakkus loomakasvatusettevõtetes.
Hiljem kinnitati viiruse esinemist mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Austrias, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Hollandis, Iirimaal ja Šveitsis.
Viirust on tuvastatud ka Luksemburgis, Liechtensteinis ning Briti saarte hulka kuuluval Jersey saarel.
Haigustekitaja levik loomade seas on pannud veterinaarasutused olukorda jälgima, sest nakkus võib mõjutada põllumajandusloomade tervist ja tootlikkust.
Näiteks veistel võib Shamonda viirus põhjustada palavikku, loidust, kõhulahtisust ja piimatoodangu vähenemist.
Samuti on kirjeldatud sigimishäireid ja probleeme vastsündinud loomadel.
Kas viirus võib jõuda ka Eestisse?
Kuna Shamonda viirust on tänavu tuvastatud mitmes Euroopa riigis, ei saa selle edasist levikut loomade seas täielikult välistada.
Viirust kandvad habesääsed sõltuvad aga ilmastikutingimustest ning nende aktiivsus on suurem soojematel kuudel.
Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) teatel hakkab putukate aktiivsus sügisese jahenemisega vähenema.
See võib vähendada ka viiruse levimise võimalusi.
Praegu puuduvad kinnitatud andmed Shamonda viiruse levimisest inimeste seas Eestis.
Samuti pole teadlased leidnud tõendeid, et viirus leviks ühelt inimeselt teisele.
Euroopa terviseamet jälgib olukorda
Prantsusmaa teavitas erakordsest juhtumist ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskust.
ECDC kinnitas 22. oktoobril, et teeb Prantsusmaa ametivõimudega koostööd ning jälgib võimalikke mõjusid rahvatervisele.
Samuti töötatakse selle nimel, et parandada viiruse laboratoorse tuvastamise võimalusi ja vajaduse korral kiiresti avastada uusi nakatumisi.
Praeguseks on tegemist esimese ja ainsa teadaoleva inimese Shamonda viirusega nakatumise juhtumiga.
See tähendab, et teadlastel puudub veel piisav teave, et hinnata, kui sageli võiks nakkus inimesi mõjutada ja millised haigusnähud võiksid tekkida tavapärase immuunsüsteemiga inimestel.
Kas inimestel on põhjust muretsemiseks?
Kuigi teade seni loomadel levinud viiruse tuvastamisest inimesel võib tunduda hirmutav, rõhutavad Prantsusmaa terviseametnikud, et praeguste teadmiste põhjal ei ole tuvastatud ohtu elanikkonnale üldiselt.
Ka ECDC hinnangul on tegemist väga erandliku juhtumiga.
Viirus oli Aafrikas ja Aasias loomade seas ringelnud aastakümneid, ilma et oleks registreeritud ühtegi kinnitatud inimese nakatumist.
Prantsusmaal surnud patsiendi puhul mängis tõenäoliselt olulist rolli tema äärmiselt nõrgenenud immuunsüsteem.
Sellegipoolest jääb juhtum teadlaste jaoks oluliseks hoiatuseks, et loomade seas kaua tuntud viirused võivad teatud tingimustel nakatada ka inimesi.
Lähikuude uuringud peavad aitama välja selgitada, kas tegemist oli tõepoolest erakordse üksikjuhtumiga või võib Shamonda viirus põhjustada inimestel nakkusi ka edaspidi.
Praegu kinnitavad terviseametnikud, et paanikaks põhjust ei ole, kuid viiruse levikut ja selle võimalikku mõju inimeste tervisele jälgitakse hoolikalt.
