Siduda oma hüvastijätusõnum ootamatult surnud inimesele miski poliitilise propagandaga ja olla sellisel hetkel oma poliitilisi vastaseid mõnitav… Mnjah.
Ma olen seisnud oma elus paljude lahtiste haudade juures inimeste ärasaatmisel ja kuulanud, mida inimestel on seal öelda. Olen lugenud paljusid viimaseid hüvastijätte, kui keegi on läinud igavikku. Aga – käsi südamel! – ma pole midagi nii labast, nii ebaeetilist, nii küünilist oma elus varem kohanud. Ma ei usuks seda, kui keegi räägiks. Aga see on tõsi – need on Kaja Kallase sõnad:
“Alles neljapäeval lõõpisime Mardiga Riigikogus ebavajalike erikomisjonide koostamise asjus ja täna tuleb uudis, et Marti pole enam meie hulgas…”
Seda poliitpropagandat ja ärapanemist oma poliitilistele vastastele toimetab Kaja Kallas Mart Nuti surma puhul!
Lahkumissõnad inimesele peaksid minu arusaamise kohaselt olema puhtad mistahes poliitikast, mistahes propagandast, mistahes isiklikkusest, vaenust, sarkasmist, põlastamisest, kellegi mõnitamisest… Aga Kaja Kallase sõnad on sellised.
Mul oli seda tõesti raske ja vastik lugeda. Isegi inimese surm pole Kaja Kallasele püha. Oma viimased sõnad lahkunule pöörab ta oma poliitiliste vastaste mõnitamiseks.
Minu silmis on see Kaja Kallase eluaegne häbiplekk. Ja suur häbiplekk. Ma ei unusta seda. Kasutada kellegi surma kui võimalust poliitiliseks ärapanemiseks – ega eetiliselt madalamale langeda pole vist enam võimalik.
Allikas: Harri Kingo @ Facebook