Kaks Venemaalt pärit diislikütust vedanud tankerit, mis pidid suunduma Ameerika Ühendriikidesse, muutsid ootamatult kurssi. Laevade käitumine seab kahtluse alla USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahel sõlmitud kütusekokkuleppe, mille eesmärk oli leevendada Ühendriikide kütusepuudust ja alandada diislikütuse hinda, kirjutab Financial Times.
Financial Timesi andmetel on kaks esimestest Venemaalt USA-sse saadetud kütusetankeritest loobunud esialgsest sihtkohast. Üks laev suundus Brasiilia poole, teine aga pööras Atlandi ookeanilt Vahemerre.
Tegemist on tankeritega Talisman ja Leruo, mis mõlemad kuuluvad lääneriikide sanktsioonide alla.
Üks tanker suundus Brasiiliasse, teine ootab Alžeeria ranniku lähedal
Hongkongi ettevõttele kuuluv ja Sierra Leone lipu all sõitev Leruo muutis 2. novembril oma sihtkohaks Brasiilia.
Teine tanker, Talisman, läbis Gibraltari väina ja sisenes Vahemerre. Viimaste andmete kohaselt viibis laev Alžeeria ranniku lähedal ning edastas teate, et ootab uusi korraldusi.
Selline märge tähendab tavaliselt, et laeval puudub veel kinnitatud lossimissadam või lõplik ostja.
Mõlemad tankerid pidid esialgse plaani kohaselt jõudma novembri esimeses pooles USA idarannikule.
Kolmas tanker liigub endiselt USA poole
Kolmas Vene diislikütust vedav tanker Agioi Fanendes jätkab esialgu teekonda Ameerika Ühendriikide suunas.
Kreeka laevandusettevõttele Eastern Mediterranean Maritime kuuluv laev peaks jõudma New Yorgi piirkonda nädalavahetusel, kuid ka selle lõplik lossimissadam pole kinnitatud.
Laevandusandmeid analüüsiva ettevõtte Kpler ekspert Matt Smith ütles Financial Timesile, et poleks üllatav, kui ka kolmas tanker otsustaks lõpuks USA sadamasse mitte siseneda.
Tema hinnangul muudavad Ameerika ostjad ettevaatlikuks sanktsioonidega seotud riskid ning võimalikud õiguslikud tagajärjed.
Trump lootis Vene diislikütusega hindu langetada
Trumpi administratsioon lubas oktoobris erandkorras Venemaa diislikütuse importi, et leevendada USA kütuseturul tekkinud puudujääki.
Kokkulepe sündis ajal, mil Ühendriikides olid diislikütuse varud langenud viimase enam kui 20 aasta madalaimale tasemele.
USA diislikütusevarud on kahanenud alla 100 miljoni barreli ning hinnad on järsult tõusnud.
Financial Timesi andmetel on diislikütuse futuuride hinnad pärast Iraani sõja algust kerkinud enam kui 60 protsenti.
Tanklates on diislikütuse hind tõusnud 6,27 dollarini galloni kohta, mis vastab ligikaudu 1,66 dollarile liitri eest.
USA-s kardetakse sanktsioonide rikkumist
Venemaa kütuse importimine on tekitanud Ühendriikides tugevat poliitilist vastuseisu.
Nii demokraatide kui ka osa vabariiklaste seas on seatud kahtluse alla, kas Venemaa diislikütuse ostmine on kehtivate seadustega kooskõlas.
New Jersey kuberner Mikie Sherrill on hoiatanud sadama- ja terminalioperaatoreid Venemaa kütuselaadungite vastuvõtmise eest.
Tema sõnul võivad selliste tehingutega kaasneda tõsised õiguslikud tagajärjed ja suured rahalised karistused.
USA rahandusministeerium on küll andnud Venemaa diislikütuse impordiks ajutise loa, kuid see pole kõiki turuosalisi veennud.
Kas Trumpi ja Putini kokkulepe kukub läbi?
Olukorda muudab keerulisemaks asjaolu, et Venemaa kütust vedavad tankerid kuuluvad mitme lääneriigi sanktsiooninimekirjadesse.
See võib tekitada probleeme nii sadamate, pankade, kindlustusettevõtete kui ka kütuse ostjatega.
Samal ajal liigub USA suunas veel üks tanker Beast, mis laadis 27. oktoobril Venemaa Primorski sadamas diislikütust.
Seega pole Vene kütuse tarned Ameerikasse täielikult peatunud.
Kahe esimese tankeri ootamatu kursimuutus näitab siiski, et Trumpi ja Putini kokkuleppe elluviimine võib osutuda märksa keerulisemaks, kui algselt loodeti.
Kui ka ülejäänud tankerid USA sadamatest loobuvad, võib see tähendada tõsist tagasilööki Trumpi plaanile Venemaa diislikütuse abil Ameerika kütusehindu langetada.
