Eestis on päevavalgele tulnud jahmatav kuritegelik skeem, kus interneti kaudu sai tellida autode süütamist ja vara lõhkumist. Kolm Maardust pärit noormeest võtsid Telegrami suhtlusgrupis vastu tellimusi, mille täitmise eest lubati neile iga kord 1000 eurot. Uurimise käigus selgus, et vähemalt ühe rünnaku taga seisis Venemaa sõjaväeluure GRU, kirjutab ERR-i „Pealtnägija“.
Esmapilgul võisid süütamised tunduda tavaliste kuritegudena, kuid uurijad avastasid nende tagant märksa keerulisema võrgustiku. Internetis tegutsesid inimesed, kes olid valmis raha eest täitma võõraste antud kuritegelikke ülesandeid, teadmata alati, kes tegelikult tellimuse esitas.
Telegramis pakuti iga süütamise eest 1000 eurot
Kuritegeliku tegevuse keskmes oli Telegrami grupp nimega „МАШИНА“ ehk „AUTO“, kus otsiti inimesi nelja süütamise korraldamiseks.
Tellimuse võtsid vastu kolm Maardust pärit noormeest: toona 23-aastane Martin Jaagumets, 22-aastane Aleksandr Grebeljuk ning 14-aastane alaealine poiss.
Tellimusi vahendasid varjunimede „Hardu“ ja „Said“ taha peitunud isikud.
Noormeestele anti ette aadressid ja juhised, mida nad pidid tegema. Iga ülesande täitmise eest lubati 1000 eurot.
Kuritegude toimepanemist tuli ka filmida, et tellijatele oleks võimalik saata tõendusmaterjal.
Ühel ööl süüdati Mercedes, järgmisel rünnati ettevõtjat
Esimene kirjeldatud süütamine toimus oktoobri lõpus Lasnamäel, kus põlema pandi elumaja hoovis seisnud Mercedes-Benz. Auto omanik magas samal ajal kodus.
Järgmisel ööl süüdati Harjumaal tegutseva väikeettevõtja Ruslani sõiduk ning üritati süüdata ka tema kämpingumaja.
50-aastase ettevõtja jaoks polnud tegemist esimese rünnakuga. Viimase kolme aasta jooksul oli põlenud vähemalt neli tema kasutuses olnud autot, samuti kämping ning turismikeskusena tegutsenud hoone.
Mees tunnistas „Pealtnägijale“, et kardab oma pere turvalisuse pärast. Korduvad rünnakud on põhjustanud tema lähedastele tõsist psühholoogilist pinget.
Sinimägede memoriaali rünnaku taga oli Vene sõjaväeluure
Kuritegude jada ei piirdunud autode süütamisega.
Novembri alguses lõhkusid samad noormehed Ida-Virumaal Vaivara külas Sinimägede lahingutes langenute mälestusmärke.
Kaitsepolitsei uurimise käigus selgus oluline asjaolu: just selle rünnaku tellijaks oli Venemaa sõjaväeluure GRU.
Uurijate hinnangul kasutavad Vene eriteenistused üha sagedamini interneti kaudu värvatud inimesi, kellele makstakse vandalismi, süütamiste ja muude kuritegude toimepanemise eest.
Selliste rünnakute eesmärk on külvata ühiskonnas hirmu, ebakindlust ja segadust.
Samas ei tähenda see, et kõik kuritegude toimepanijad teaksid, kelle huvides nad tegelikult tegutsevad.
Noormehed peeti kinni ja mõisteti süüdi
Mõni nädal pärast viimast süütamist pidas politsei kolm noormeest kinni.
Uurimisel osutusid oluliseks videod, mille kurjategijad olid tellijatele saatnud. Need jõudsid ka uurijate kätte.
Kaitsepolitsei tuvastas, et Sinimägede memoriaali rünnak oli seotud Vene eriteenistustega, kuid ettevõtja Ruslani vastu suunatud süütamised ei olnud nende tellitud.
Kohtus õnnestus noormeestel tõendada, et nad ei teadnud Sinimägede rünnaku tegelikust tellijast.
Seetõttu ei mõistetud neid süüdi teadlikus koostöös Vene luurega, vaid võõra vara rikkumises ja surnute mälestuse teotamises. Karistused olid osaliselt tingimisi.
Politsei jätkab uurimist, et välja selgitada, kes tellis ettevõtja Ruslani vastu suunatud süütamised.
Eksperdid hoiatavad: järgmised rünnakud võivad lõppeda inimohvritega
Julgeolekuekspertide sõnul on interneti kaudu värvatud kurjategijate kasutamine osa laiemast hübriidrünnakute mustrist.
Selliseid juhtumeid on viimastel aastatel esinenud mitmes Euroopa riigis.
Rünnakute sihtmärkide hulka on kuulunud sõidukid, ettevõtted, taristu ja Ukraina toetamisega seotud objektid.
Eksperdid kardavad, et järjest jultunumad rünnakud võivad varem või hiljem põhjustada ka inimohvreid.
Eriti ohtlikuks muudab olukorra asjaolu, et kuritegude tegelikud korraldajad võivad jääda mitme vahendaja taha peitu. Raha eest ülesande vastu võtnud inimesed ei pruugi isegi teada, et nad osalevad välisriigi luureoperatsioonis.
Maardu noormeeste juhtum näitab, kui lihtsalt võib internetis pakutav näiliselt kiire teenistus viia raskete kuritegude toimepanemiseni ning kuidas välisriigi eriteenistused võivad selliseid inimesi oma eesmärkide saavutamiseks ära kasutada.
