Pimeduses
—-
Kui EKRE ja opositsioon ei keskendu e-valimiste lõpetamisele, siis on opositsioonil vähe lootust. Ka järgmiste Riigikogu valimiste tulemused saavad olema just sellised, nagu Reformierakond seda tahab. Kõik eelnevad reitingud ja küsitlused ei loe midagi. Ei loe midagi ka praegune Reformierakonna madalseis. Või isegi see, kui see madalseis veelgi süveneb.
Kahed viimased Riigikogu valimised, näib, pole meie rahvale midagi õpetanud. Need on olnud e-hääletamise tõttu silmnähtavalt võltsitud valimised, aga seda Põhiseadust eiravat valimispraktikat pole sellele vaatamata lõpetatud.
Jah, asjad võiksid muutuda, kui me kogu rahvaga keelduksime e-hääletamisest. Kuid kogemus ütleb, et üleskutsetest rahvale enne valimisi mitte valida e-hääletuse teel ei ole vähimatki abi. Vastupidi – üha suurem protsent meie inimesi on kas liiga laisad ja mugavad või lihtsalt täiesti tuimad ja rumalad. Nad annavad nürilt oma hääle ikka internetis. Ma ei tea, millele nad loodavad. Nad teavad ju, et see on mõttetu, aga nad teevad seda ikka. Ma ei saa sellest aru.
Teisalt, saavutada praeguses Riigikogus olukord, kus e-hääletamise lõpetamise eelnõu läbi läheks on utoopia. Koalitsioonil on seal liiga suur ülekaal ja kahjuks hoolivad nad seal koalitsioonis oma staatusest, isiklikust kohast ja palganumbrist rohkem, kui nad hoolivad oma rahvast, riigist ning meie kõigi elujärjest. Nad ei sae oksa, millel nad ise istuvad ja millest nad söönuks saavad. Koalitsiooni reiting võib olla kasvõi 1 hädine protsent, aga ise nad ei lahku ja isegi see pole seaduslik alus nende võim lõpetada.
Praegune EKRE plaan on kutsuda esile erakorralised valimised – lastes aasta eelarve vastuvõtmine ummikusse joosta. See võimaldaks erakorraliste valimistega uuendada Riigikogu koosseisu ja viia see vastavusse rahva tegeliku tahtega. Ning teha siis ka vastavad muudatused seadustes, esmaselt kaotada see võltsitav e-hääletamine.
Hea plaan, aga… see kõik on vaid ilus skeem ja teooria. Sest ka need uued valimised, isegi kui need õnnestub kevadel esile kutsuda, toimuksid ju taas e-hääletusega!
Kõik korduks – taas annavad meie tuimad inimesed suure osa hääli internetis. Ning tulemus oleks sama, mis see on juba korduvalt olnud: sedelitega hääletamine annaks ühe tulemuse, pärast e-häälte liitmist sedelitega antud häältele aga pöörduks kogu pilt hetkega pahupidi. Senised võimurid võidutseks taas.
Just see on kahtedel viimastel Riigikogu valimistel otse meie silme all toimunud. Me oleme seda kõik oma silmaga näinud. Aga me ei hooli sellest. Perspektiiv lõpetada samas, kus me pragu oleme, nullib võimalike erakorraliste valimiste mõtte ette ära.
Olgu siis. Kui me oleme ise nii tuhmid, nii ükskõiksed ja rumalad, eks siis tuleb kõigel lasta minna allavoolu.
Loota, et praegune koalitsioon tahab ja oskab midagi paremaks muuta pole põhjust. Kui meist endist pole samuti asja olukorra muutmiseks, siis me saame just selle, mida me väärime. Me kaotame siis isegi moraalse õigustuse oma olukorra üle viriseda.
Kirjandusklassikast mõte: “Uppuja päästmine on uppuja enda asi.” Kui meist selleks asja pole, siis… Teadagi, mis siis.
Jah, ma olen tänases hommikus pessimistlik. Olge aga teie, lugejad, kenad – andke mulle põhjus kasvõi pisukeseks optimismiks! Mina istun täna pimedas. Sealt tunneli teisest otsast ei paista mulle vähimatki valgust.