30
Tantsud Titanicul
—-
Meie majandus kukub nagu kivi. Samas sööb meie rahakotti õhemaks inflatsioon ja meeletu hindade kasv. Me vaesume meeletu kiirusega. Seda nii riigi kui selles riigis elavate inimestena. Statistikaameti andmetel vähenes selle aasta mais võrreldes 2022. aasta sama kuuga kaupade eksport jooksevhindades 15 protsenti ja import 13 protsenti.
Samas pole meil ühtegi päästepaati ega isegi mitte päästerõngast, kui meie Eesti Titanic on koos meie kõigiga nii armetult põhja vajumas. Peale rohepöörcde bla-bla-bla korrutamise pole valitsusel ühtegi mõtet, kuidas seda uppumist peatada.
Neis tingimustes jääb mul üle vaid väljendada sügavat hämmastust ja arusaamatust, et ikka veel tervelt 1/4 meie inimestest toetab (vähemalt reitingute alusel) Reformierakonda ja praegust valitsust. Ja näeb ikka veel Kaja Kallast meie vääramatu riigilaevukese kaptenina.
Me oleme juba jäämäele otsa sõitnud. Vesi voolab meie laeva. Meie Titanic upub. Aga need, kes peaksid meid sellest päästma, vehivad salongis mängiva orkestri saatel õnnelikena tantsu, taipamata, et ka nemad ise on koos laevaga uppumas.
Võimalik, et neil õnnelikel tantsijatel on igal oma isiklik pisike turvapadi ja nad ei upugi? Ja nad panustavad sellele?
Kuid see on ikka äärmine hoolimatus, küünilisus ja isegi kuritegelikkus lasta oma juhitul laeval koos reisijatega põhja minna, samas rõõmustada isikliku pääsemise üle. Jäävad ju need koos laevaga uppunud kõik nende hingele.
Ma ei kujuta ette, kuidas saab pärast sellist julma egosimi ja ohvreid rahus oma elu edasi elada. Ja olla õnnelik, et osati sellest massihauast ise pääseda. See on üle minu pisikese mõistuse.