Peaminister on solvunud ja ei tea, kas osaleb vastuvõtul 24. veebruaril. Esiteks ei ole vähimatki põhjust peaministril minna jalga keerutama ja šampanjat mekkima ajal, kui tema tegevuse(tuse) tulemusel on Eesti tööstustoodangu langus Euroopa suurim, investeeringute maht kriisis, õpetajad tänavatel ning valetatud kah ikka mehe moodi Venemaa äride osas.
Lisaks heietab peaminister ju, et vaja igalt poolt kokku tõmmata kulusid. Väga hea, president näitab siis eeskuju.
Teiseks on aga presidendil täiesti vaba voli kutsuda, keda ta soovib ning anda ka kutsetega avalikkusele signaale. Kui riigikogulased on nagu kummitempel, mis lööb kulpi hullunud valitsusele ja seda kõrge kaarega üle lastes põhiseadusest, siis mida neist ikka kutsuda.
Mis aga mind puudutab, siis kutse tuli ning lähen ka. Peale tõrvikurongkäiku.