Riigis on majanduslangus, valitsus teeb kärpepoliitikat, otsitakse üha uusi maksuideesid, millega täita 400 miljoni eurone auk riigieelarves, kuid samal ajal maksavad ministeeriumid oma töötajatele lisatasusid kokku mitu miljonit eurot.
Delfi kirjutab, et osa ministeeriume pole veel otsustanud, kui palju nad lisatasudeks maksavad, ent kui hinnata eelmise aasta summasid, mis on Eesti Päevalehe andmetel samas suurusjärgus tänavuste boonustega, siis kulub lisatasudeks tänavu ja tuleva aasta alguses ligi viis miljonit eurot.
EPL-i andmetel pidid ministeeriumid leidma kärpekohti ja sügiseks selgus, et kokku suudeti kraapida ainult 50 miljonit eurot. Sel esmaspäeval tunnistas riigisekretär Taimar Peterkop ERR-ile, et kokkuhoidu leiti tulevaks aastaks siiski 41 miljonit eurot.
Seega, kui õpetajad ja päästjad küsivad palka juurde, aga neile raha ei leita, ja seda kraabitakse kokku ka näiteks lastega suurperede rahade vähendamise ja vanematasude maksmise ajaruumi piiramisega, siis valitsuse alus, ministritele lojaalne ametnikkond, saab lisarahasid siiski nautida.
Kaja Kallase ja Mart Võrklaeva rahanduspoliitika nii käibki – raha võetakse ära sellelt (vaesemalt) ühiskonnaosalt, kes võimureid ei toeta, aga need, kelle häältele loodetakse, saavad pidulikku turgutust ka majanduskatku ajal.
Allikas: Uueduudised.ee