Esileht UudisedVälismaaEuroopa haiglates levib surmav superbakter, mille vastu ei aita enam isegi kõige tugevamad antibiootikumid

Euroopa haiglates levib surmav superbakter, mille vastu ei aita enam isegi kõige tugevamad antibiootikumid

Helk
Avasta.me – avastame koos

Euroopa haiglates levib järjest enam ohtlik bakter, mille vastu ei pruugi enam aidata isegi kõige tugevamad antibiootikumid. Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) värsked andmed näitavad, et ravimiresistentse Klebsiella pneumoniae põhjustatud vereringenakkuste esinemissagedus on Euroopa Liidus kuue aastaga kasvanud koguni 72 protsenti. Teadlased hoiatavad, et osa bakteritüvesid on muutunud vastupidavaks peaaegu kõigile olemasolevatele ravimitele ning nakkus võib lõppeda surmaga, kirjutab Politico.

Euroopa tervishoiusüsteem seisab silmitsi probleemiga, mis võib lähiaastatel muuta ka tänapäeval tavapäraseks peetavate haiguste ja vigastuste ravimise märksa keerulisemaks.

Antibiootikumiresistentsus ehk bakterite võime ravimite toimele vastu seista ei ole uus nähtus. Küll aga näitavad 18. novembril avaldatud andmed, et mitme ohtliku haigustekitaja puhul liigub olukord Euroopas vales suunas.

Kõige suuremat muret valmistab terviseekspertidele bakter nimega Klebsiella pneumoniae, mis võib põhjustada kopsupõletikku, kuseteede põletikke ja eluohtlikke vereringenakkusi.

Eriti ohtlikuks muutub olukord siis, kui bakter ei allu enam antibiootikumidele, mida arstid tavaliselt raskete infektsioonide raviks kasutavad.

Kuue aastaga on olukord järsult halvenenud

Euroopa Liit seadis 2023. aastal eesmärgi vähendada 2030. aastaks teatud ravimiresistentsete bakterite põhjustatud vereringenakkusi.

Klebsiella pneumoniae puhul sooviti saavutada viieprotsendiline vähenemine võrreldes 2019. aastaga.

Tegelik olukord on aga liikunud vastupidises suunas.

ECDC andmetel oli karbapeneemantibiootikumide suhtes resistentse Klebsiella pneumoniae põhjustatud vereringenakkuste hinnanguline esinemissagedus 2025. aastal 72 protsenti kõrgem kui 2019. aastal.

See on eriti murettekitav, sest karbapeneemid kuuluvad antibiootikumide hulka, mida kasutatakse sageli siis, kui tavapärased ravimid enam ei toimi.

Kui ka need ravimid ei aita, jääb arstidele alles väga vähe ravivõimalusi.

Mõned viimase võimalusena kasutatavad antibiootikumid võivad olla kallid, raskesti kättesaadavad või ei pruugi konkreetse bakteritüve vastu toimida.

Nakkus võib lõppeda surmaga

Klebsiella pneumoniae on bakter, mida võib leiduda ka inimese soolestikus ilma, et see põhjustaks haigust.

Probleem tekib siis, kui bakter satub organismi piirkondadesse, kus seda tavaliselt ei ole, näiteks verre või kopsudesse.

Eriti haavatavad on haiglaravil viibivad inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud või kes vajavad intensiivravi.

Suurem risk võib olla ka patsientidel, kellele on paigaldatud hingamisaparaat, veenikateeter või mõni muu meditsiiniline seade.

Raskematel juhtudel võib nakkus põhjustada sepsist ehk organismi eluohtlikku reaktsiooni infektsioonile.

Politico vahendatud ekspertide hinnangul võib raskete ravimiresistentsete Klebsiella nakkuste suremus ulatuda sõltuvalt patsientide seisundist ja nakkuse iseloomust 40–70 protsendini.

See ei tähenda siiski, et nii suur osa kõigist selle bakteriga nakatunutest sureks. Kõrged suremusnäitajad puudutavad eelkõige raskeid infektsioone ja väga haavatavaid patsiente.

Haiglates võib bakter levida ühelt patsiendilt teisele

Üks põhjusi, miks Klebsiella pneumoniae terviseekspertidele nii palju muret valmistab, on selle võime levida haiglakeskkonnas.

Bakter võib kanduda edasi saastunud käte, meditsiiniseadmete ja pindade kaudu.

Samuti võib inimene bakterit oma organismis kanda ilma haigussümptomiteta, mistõttu ei pruugi nakkusoht kohe ilmneda.

ECDC eksperdi Christian Giske sõnul võib Klebsiella tõrjumine olla keerulisem kui mõne teise tuntud haiglabakteri puhul.

Näiteks metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’e ehk MRSA levikut on Euroopa haiglates õnnestunud aastate jooksul märkimisväärselt vähendada.

Klebsiella puhul ei pruugi aga samadest meetmetest alati piisata.

Seetõttu rõhutavad eksperdid eriti hoolika kätehügieeni, kaitsevahendite õige kasutamise ning haiglaruumide ja meditsiiniseadmete põhjaliku puhastamise tähtsust.

Mõnes Euroopa riigis on nakkuste arv kasvanud üle kümne korra

Kuigi probleem puudutab kogu Euroopat, on riikide vahel väga suured erinevused.

ECDC andmete järgi on olukord eriti keeruline mitmes Lõuna- ja Ida-Euroopa riigis.

Näiteks Küprosel kasvas karbapeneemiresistentse Klebsiella pneumoniae põhjustatud vereringenakkuste esinemissagedus aastatel 2019–2025 ligikaudu 716 protsenti.

Ungaris oli kasv koguni 1622 protsenti.

Horvaatias suurenes näitaja 409 protsenti ja Bulgaarias 356 protsenti.

Need protsendid kirjeldavad muutust varasema tasemega võrreldes ega tähenda, et nendes riikides nakatuks nii suur osa elanikkonnast.

  1. aastal registreeriti Küprosel hinnanguliselt 21,29 sellist vereringenakkust 100 000 elaniku kohta.

Rumeenias oli vastav näitaja 18,66 ning Kreekas 16,28.

Need erinevused näitavad, kui ebaühtlane on Euroopa riikide suutlikkus ravimiresistentsete bakterite levikut kontrolli all hoida.

Ka teine tuntud bakter valmistab järjest rohkem muret

Klebsiella pneumoniae ei ole ainus haigustekitaja, mille puhul Euroopa terviseeksperdid olukorra halvenemist täheldavad.

Kasvanud on ka teatud antibiootikumide suhtes resistentse Escherichia coli ehk kolibakteri põhjustatud vereringenakkuste esinemissagedus.

Euroopa Liidu eesmärk oli vähendada selliseid nakkusi 2030. aastaks kümme protsenti.

  1. aasta andmetel oli nende esinemissagedus aga 16,4 protsenti kõrgem kui 2019. aastal.

Kolibakter on üks sagedasemaid kuseteede infektsioonide põhjustajaid ning võib raskematel juhtudel jõuda ka vereringesse.

Kui bakter muutub antibiootikumidele resistentseks, võib isegi esialgu lihtsana tundunud nakkuse ravimine osutuda keeruliseks.

Igal aastal sureb Euroopas kümneid tuhandeid inimesi

Antibiootikumiresistentsus on juba praegu üks Euroopa suuremaid rahvaterviseprobleeme.

Hinnanguliselt sureb Euroopa Liidus, Islandil, Liechtensteinis ja Norras ravimiresistentsete nakkustega seoses igal aastal üle 35 000 inimese.

See on võrreldav gripi, tuberkuloosi ja HIVi põhjustatud surmade koguarvuga samas piirkonnas.

Probleem ei piirdu üksnes sellega, et mõne bakteriaalse nakkuse ravimine muutub raskemaks.

Tõhusad antibiootikumid on hädavajalikud ka paljude tänapäevaste meditsiiniliste protseduuride jaoks.

Näiteks vajavad neid vähihaiged keemiaravi ajal, elundisiirdamise läbinud patsiendid ja intensiivravis viibivad inimesed.

Kui antibiootikumid kaotavad oma toime, suureneb oht, et seni edukalt ravitud tüsistused võivad muutuda eluohtlikuks.

Maailma Terviseorganisatsioon hoiatab, et ilma tõhusate antibiootikumideta võib meditsiin sattuda olukorda, mis meenutab aega enne nende ravimite laialdast kasutuselevõttu.

Antibiootikume kasutatakse endiselt liiga palju

Üks peamisi antibiootikumiresistentsuse kujunemist soodustavaid tegureid on antibiootikumide põhjendamatu või ebaõige kasutamine.

Antibiootikumid toimivad bakterite, mitte viiruste vastu.

Seetõttu ei aita need näiteks tavalise külmetuse, gripi või COVID-19 viirusnakkuse ravimisel, välja arvatud juhul, kui inimesel tekib lisaks bakteriaalne infektsioon.

Ometi kasutatakse antibiootikume mõnikord ka olukordades, kus neist tegelikult kasu ei ole.

Mida rohkem bakterid antibiootikumidega kokku puutuvad, seda suurem on võimalus, et vastupidavad bakteritüved jäävad ellu ja hakkavad levima.

Euroopa Liidu eesmärk on vähendada antibiootikumide tarvitamist 2030. aastaks 20 protsenti võrreldes 2019. aastaga.

  1. aastaks oli vähenemine aga vaid ligikaudu viis protsenti.

See tähendab, et seatud eesmärgini jõudmiseks tuleb teha märksa rohkem.

Kas olukorda on veel võimalik parandada?

Kuigi värsked andmed on murettekitavad, leidub ka positiivseid näiteid.

MRSA põhjustatud vereringenakkuste esinemissagedus oli Euroopa Liidus 2025. aastal 19 protsenti madalam kui 2019. aastal.

Sellega on Euroopa juba saavutanud 2030. aastaks seatud 15-protsendilise vähendamise eesmärgi, ehkki viimase kahe aasta andmed viitavad taas mõningasele kasvule.

See näitab, et haiglates rakendatavad nakkustõrjemeetmed võivad anda märkimisväärseid tulemusi.

ECDC hinnangul tuleb edaspidi pöörata rohkem tähelepanu bakterite geneetilisele seirele, mis võimaldab jälgida ohtlike tüvede levikut ja avastada võimalikke haiguspuhanguid varakult.

Samuti on vaja parandada laboridiagnostikat, et arstid saaksid võimalikult kiiresti teada, millise bakteriga on tegemist ja millised antibiootikumid selle vastu toimivad.

Oluline on ka uute antibiootikumide väljatöötamine.

Praegu jõuab turule suhteliselt vähe uusi ravimeid, mis suudaksid võidelda kõige ohtlikumate ravimiresistentsete bakteritega.

Euroopa Liit kavandab ravimialastes õigusaktides täiendavaid meetmeid, mis peaksid soodustama uute antibiootikumide arendamist.

Mida tähendab see Eesti inimestele?

Euroopa terviseametite hoiatus ei tähenda, et iga haiglasse sattuv inimene oleks otseses ohus või et antibiootikumid enam ei toimiks.

Enamikku tavalisi bakteriaalseid nakkusi saab endiselt edukalt ravida.

Samas on ravimiresistentsete bakterite levik piiriülene probleem, sest inimesed liiguvad riikide vahel ning bakterid võivad levida koos nendega.

Eesti täpse olukorra hindamiseks tuleb vaadata kohalikke seireandmeid. Euroopa üldised kasvuprotsendid ei näita automaatselt, et Eestis oleks nakkuste arv samas tempos suurenenud.

Terviseekspertide soovitus on kasutada antibiootikume ainult meditsiinilise näidustuse korral, järgida arsti määratud raviskeemi ning pöörata tähelepanu nakkuste ennetamisele.

Haiglates on eriti tähtsad kätehügieen, nakkuskahtlusega patsientide õigeaegne tuvastamine ning nakkustõrjereeglite järjekindel järgimine.

Euroopa värsked andmed annavad tõsise hoiatuse: ajal, mil meditsiin suudab ravida üha keerulisemaid haigusi, võivad mõned bakteriaalsed nakkused muutuda hoopis raskemini ravitavaks. Kui ravimiresistentsete bakterite levikut ei suudeta pidurdada, võib tulevikus üha sagedamini tekkida olukordi, kus arstidel pole enam patsiendi päästmiseks piisavalt tõhusaid antibiootikume.

Avasta.me – avastame koos