Maailmakuulus Briti füüsik ja teaduse populariseerija professor Brian Cox avaldas, milline universumiga seotud mõte temas kõige suuremat hirmu tekitab. Üllataval kombel ei karda ta Maad tabavat asteroidi, musta auku ega isegi tulnukate sissetungi. Tema suurim hirm on hoopis võimalus, et inimkond võib olla kogu meie galaktika ainus intelligentne tsivilisatsioon ning kui me end hävitame, võib koos meiega kaduda midagi, mida universumis enam kunagi ei teki, kirjutab UNILAD.
57-aastane professor Brian Cox rääkis oma kõhedusttekitavast nägemusest väljaande LADbible intervjuusarjas, kus ta arutles elu võimalikkuse, maaväliste tsivilisatsioonide ja universumi suurimate saladuste üle.
Tema sõnul on täiesti võimalik, et elu eksisteerib universumis paljudel planeetidel, kuid intelligentsete ja tehnoloogiliselt arenenud tsivilisatsioonide tekkimine võib olla erakordselt haruldane sündmus.
Just see võimalus panebki tuntud teadlase muretsema.
400 miljardit tähte, kuid võib-olla mitte ühtegi teist tsivilisatsiooni
Meie kodugalaktikas Linnuteel asub hinnanguliselt 100–400 miljardit tähte. Paljude nende ümber tiirlevad planeedid, millest osa võivad pakkuda eluks sobivaid tingimusi.
Ometi pole inimkond tänaseni leidnud ühtegi kindlat tõendit selle kohta, et kusagil väljaspool Maad eksisteeriks intelligentne elu.
Coxi sõnul on see üks astronoomia suurimaid mõistatusi.
Juba aastakümneid on teadlased otsinud kosmosest raadiosignaale ja muid märke tehnoloogilistest tsivilisatsioonidest. Seda tehakse muu hulgas SETI programmi kaudu, mille eesmärk on tuvastada maavälist intelligentsi.
Seni pole need otsingud andnud ühtegi teaduslikult kinnitatud tulemust.
Seda mõistatust nimetatakse sageli suureks vaikuseks.
Cox peab hämmastavaks, et universumis on olnud miljardeid aastaid aega elu arenemiseks, kuid me pole endiselt tuvastanud ühtegi teist tsivilisatsiooni.
Mis juhtub, kui inimkond end ise hävitab?
Kõige süngem osa professori mõttekäigust puudutab inimkonna tulevikku.
Cox selgitas, et kui intelligentne elu on tõepoolest äärmiselt haruldane, võib Maal eksisteeriv inimtsivilisatsioon olla midagi erakordselt väärtuslikku.
Tema hinnangul ei pruugi küsimus olla ainult inimkonna ellujäämises, vaid selles, kas meie galaktikas säilib üldse keegi, kes suudab universumit mõista, uurida ja sellele tähendust anda.
Teadlane tõi näiteks võimaluse, et mõni inimene teeb saatusliku otsuse, mis viib inimkonna hävinguni.
„Ma eelistaksin, et seal kusagil oleks veel keegi,“ ütles Cox.
Tema mõte oli lihtne, kuid kõhedusttekitav: kui inimesed hävitavad end ja kusagil mujal intelligentset elu ei eksisteeri, võib Linnutee jääda ilma ainsast meile teadaolevast tsivilisatsioonist.
Tulnukate olemasolu oleks tegelikult hea uudis
Kuigi filmides kujutatakse maaväliseid tsivilisatsioone sageli inimkonnale ohtlike vallutajatena, näeb Brian Cox tulnukate avastamises hoopis positiivset võimalust.
Kui kusagilt kosmosest leitaks tõendeid teise intelligentse tsivilisatsiooni olemasolust, tähendaks see, et inimesed pole ainsad olendid, kes suudavad universumi olemuse üle mõtiskleda.
See võiks vähendada ka inimkonnal lasuvat vastutust olla galaktika ainus teadaolev intelligentse elu kandja.
Cox usub, et lihtsama elu, näiteks mikroorganismide olemasolu teistel planeetidel võib olla üsna tavaline nähtus.
Hoopis keerulisem on tema hinnangul selgitada, kui sageli suudab elu areneda piisavalt kaugele, et tekiks tehnoloogia, teadus ja võime kosmosesse signaale saata.
Kas tulnukad on olemas, kuid me lihtsalt ei märka neid?
Professor ei välista, et maavälised tsivilisatsioonid võivad siiski olemas olla.
Ühe võimalusena tõi ta välja, et inimkonna senised otsingumeetodid võivad olla liiga piiratud.
Me otsime sageli raadiosignaale ja tehnoloogiat, mis sarnaneb meie enda looduga. Kuid miljoneid või isegi miljardeid aastaid meist eespool olev tsivilisatsioon võib kasutada tehnoloogiat, mida me ei oska isegi ette kujutada.
Samuti võivad tsivilisatsioonid tekkida ja kaduda üksteisest nii suurte ajavahemike järel, et nende olemasolu ei satu kunagi samasse ajastusse.
See muudab intelligentse elu otsimise erakordselt keeruliseks.
Kõige suurem oht võib peituda meis endis
Coxi mõttekäik viib lõpuks tagasi Maale.
Kui inimkond tõepoolest on ainus intelligentne tsivilisatsioon Linnuteel, lasub meil tema hinnangul tohutu vastutus oma tulevikku kaitsta.
Sõjad, keskkonnakatastroofid ja muud inimtegevusest tulenevad ohud võivad tähendada palju enamat kui ühe liigi väljasuremist.
Need võivad lõpetada ka miljardeid aastaid kestnud arengutee, mille tulemusena tekkis universumisse elu, mis suudab iseenda olemasolu mõtestada.
Oluline on siiski rõhutada, et Cox ei väida, nagu oleks inimkond kindlasti universumis üksi. Tegemist on võimalusega, mille kohta teadlastel puuduvad praegu lõplikud tõendid.
Kuid just teadmatus muudabki selle mõtte tema jaoks nii hirmutavaks.
Sest kui inimkond on tõepoolest meie galaktika ainus intelligentne tsivilisatsioon, ei pruugi pärast meie kadumist olla enam kedagi, kes saaks tähistaevast vaadata ja küsida: kas seal kusagil on veel keegi?
